USA suursaadik nõudis, et Euroopa Liit lõpetaks IT-hiiglaste tagakiusamise, et säilitada juurdepääs tehisintellekti infrastruktuurile

Konflikt Brüsseli regulatiivsete ambitsioonide ja Silicon Valley tehnoloogilise domineerimise vahel on liikunud otsese diplomaatilise vastasseisu staadiumisse. 27. märtsil 2026 esitas USA suursaadik Euroopa Liidu juures Andrew Puzder CNBC-le antud intervjuus ultimaatumi: Euroopa peab lõpetama Big Techi mängureeglites “väravapostide liigutamise”, kui ta loodab jääda globaalsel tehisintellekti turul täieõiguslikuks osalejaks.

Kontekst: regulatiivne ülivõim versus infrastruktuuri hiiglane

Viimaste aastate jooksul on Euroopa Liit tugevdanud oma staatust “maailma reguleerijana”, kehtestades järjestikku digitaalseid turge (DMA), digitaalteenuseid (DSA) ja maailma esimest tehisintellekti käsitlevat seadust (AI Act) käsitlevad seadused. Selle poliitikaga kaasnes aga rida ulatuslikke rahalisi karistusi, mida Washingtonis peeti erapoolikuks.

Ainuüksi viimase aasta jooksul on rünnaku alla sattunud suurimad mängijad:

• Google: trahv 2,95 miljardit eurot (3,5 miljardit dollarit) konkurentsivastase reklaamipoliitika eest.
• Apple: trahv 500 miljonit eurot.
• Meta: trahv 200 miljonit eurot (230 miljonit dollarit) ja nõue vaadata üle WhatsAppi andmekasutuspoliitika AI koolituse jaoks.
• X (endine Twitter): trahv 120 miljonit eurot.

Nende sündmuste taustal muutis USA administratsioon oma retoorikat mureavaldustelt otseste hoiatustega tehnoloogiliste tagajärgede eest.

Väite olemus: riistvarapinn kui võimendus

Andrew Puzder rõhutas CNBC programmi “Europe Early Edition” teemal rääkides, et tehisintellekti majandus ei seisne ainult algoritmides, vaid eelkõige füüsilises infrastruktuuris: andmekeskused, arvutusvõimsus ja spetsiifilised seadmed.

“Kui EL kavatseb osaleda tehisintellekti majanduses, vajab ta andmekeskusi ja juurdepääsu USA riistvaravirnale. Te ei saa tööstust üle reguleerida ja määrata ettevõtteid tohutute trahvidega ja oodata, et nad investeerivad teie infrastruktuuri miljardeid,” ütles Puzder.

Suursaadik tutvustas teise suure lahknemise kontseptsiooni, tuues analoogia tööstusrevolutsiooniga. Tema arvates satuvad need riigid, kes ei suuda tehisintellekti praegu oma majandusse integreerida, end samasuguses pikaajalises stagnatsioonis nagu need riigid, mis 19. sajandil industrialiseerimisest puudust tundsid. Ta nimetas juurdepääsu Ameerika uuendustele ELi võtmetingimuseks, mida nüüd ohustab regulatiivne surve.

Tehnoloogiline sõltuvus ja energiaprobleem

Puzderi argument tugineb kolmele sambale, millest Euroopas napib:

1. Riistvarapinn: Täielik sõltuvus andmetöötluskiirenditest (Nvidia, AMD) ja spetsialiseeritud tehisintellekti kiipidest, mille arendus on koondunud USA-sse.
2. Pilveinfrastruktuur: ilma AWS-i, Microsoft Azure’i ja Google Cloudita muutub suuremahuliste mudelite juurutamine Euroopas võimatuks.
3. Energiabaas: Märtsis AmChamile peetud kõnes märkis Puzder, et tehisintellekt nõuab “energia küllust ja kättesaadavust”, kritiseerides Euroopa rohelist kokkulepet süsteemsete haavatavuste ja kasvavate elektrikulude eest, mis muudavad andmekeskuste käitamise ELis majanduslikult elujõuetuks.

Tagajärjed: tehnoloogilise isolatsiooni oht

Puzderi avaldus kõlab Euroopa Parlamendi tähtsa hääletuse eelõhtul USA ja ELi vahelise uue kaubanduslepingu üle. Tegelikult seostab Washington kaubanduse ja tehnoloogiale juurdepääsu edusamme sellega, et Brüsselis loobus DMA ja DSA agressiivsest jõustamisest.

Kui EL jätkab oma praegusel kursil, on võimalikud kaks stsenaariumi:

• AI kasutuselevõtu aeglustumine: USA ettevõtted võivad hakata piirama uute tehisintellekti funktsioonide käivitamist Euroopa piirkonnas (mida Apple oma Apple Intelligence süsteemiga juba osaliselt teeb).
• Kapitali äravool: Investeeringud uue põlvkonna andmekeskuste rajamisse suunatakse leebema regulatsiooni ja odava energiaga piirkondadesse.

Neuro.ee toimetuse arvamus

Olukord Andrew Puzderi väljaütlemiste ümber paljastab Euroopa tehnopoliitika peamise probleemi: võimetuse ühendada “karmi kohtuniku” rolli “aktiivse mängija” rolliga. Euroopa püüab infrastruktuuri tasandil reguleerida tehnoloogiaid, mida ta ei oma.

USA ultimaatum on nihe õigusvaidlustelt ressursside geopoliitikale. Washington ütleb otse, et Brüsselis nii sageli reklaamitud “andmete suveräänsus” pole ilma Ameerika pooljuhtideta midagi väärt. Turu jaoks tähendab see turbulentsiperioodi: EL kas lõdvendab pragmaatiliselt reegleid, et konkurentsis püsida, või näeme “digitaalse eesriide” algust, kus juurdepääs täiustatud tehisintellekti võimsusele muutub lojaalsuse, mitte ainult turusuhete küsimuseks.