OpenAI finantslõhe: AI kulutused võivad 2033. aastaks ulatuda 1,4 triljoni dollarini

OpenAI finantslõhk: arvutuskulud ulatuvad 2030. aastaks 1,4 triljoni dollarini

HSBC analüüs ja Financial Timesi värsked andmed loovad murettekitava pildi maailma kõige väärtuslikuma AI idufirma tulevikust. Kuigi OpenAI tulud võivad 2030. aastaks ületada 213 miljardit dollarit, riskib ettevõte arvutusvõimsuse tohutute kulude tõttu sügavalt kahjumlikuks jääda. Eksperdid ennustavad, et OpenAI peab ellujäämiseks ja laienemise jätkamiseks koguma veel vähemalt 207 miljardit dollarit väliskapitali.

Skaleerimise paradoks: mida suurem sissetulek, seda suurem on kahju

OpenAI peamine probleem seisneb selles, et närvivõrkude hooldus- ja koolituskulud kasvavad kiiremini, kui ettevõte suudab oma kasutajaid raha teenida. Prognoositakse, et 2030. aastaks on ChatGPT aktiivseks kasutajaskonnaks 3 miljardit inimest, mis on peaaegu 44% maailma täiskasvanud elanikkonnast. Kuid isegi selle domineerimise korral jääb ettevõtte vaba rahavoog negatiivseks.

Suurem osa kuludest ei lähe palkadele ega arendustegevusele, vaid “pilvede” eest tasumisele. Analüütikud hindavad OpenAI infrastruktuuri kogukulutusteks aastatel 2025–2030 792 miljardit dollarit. Sellest 620 miljardit dollarit moodustavad Microsofti ja Amazoni andmekeskuste rentimise otsemaksed. Aastaks 2033 võib ettevõtte andmetöötluse kogupanus tõusta astronoomilise 1,4 triljoni dollarini.

Sam Altmani reaktsioon ja investorite surve

OpenAI tegevjuht Sam Altman näitab enesekindlust, mis piirneb ärritamisega. Vastuseks sagedastele küsimustele üüratute kulutuste kohta hiljutisel üritusel vastas ta napisõnaliselt: “Aitab.” Kui üks investoritest avaldas avalikult kahtlust ärimudeli jätkusuutlikkuses, pakkus Altman oma osaluse väljaostmist, öeldes, et turul on rida inimesi, kes on valmis ettevõttesse investeerima.

HSBC hoiatab, et OpenAI-l võib tehisintellekti kulude suurenemise tõttu tekkida 207 miljardi dollari suurune rahastamispuudus

“Kui soovite oma aktsiaid müüa, leian teile ostja. Piisab sellest,” nähvas Altman, rõhutades, et ülesannete mastaapsus nõuab vastavaid investeeringuid ning lühiajaline kasum ei ole prioriteet. Turg märgib aga, et OpenAI tõmbab oma aktsionäridelt raha sisuliselt riistvaratarnijate taskusse, eelkõige Nvidiasse, mille kiibid jäävad kogu tööstuse vundamendiks.

Tee 2030. aastani: uute sissetulekuallikate leidmine

Finantsaugu sulgemiseks plaanib OpenAI agressiivset laienemist uutesse segmentidesse. Eeldatakse, et ettevõte proovib haarata osa digitaalse reklaami turust, konkureerides otseselt Google’i ja Metaga. Suured lootused on ka ettevõtete sektoril ja tehisintellekti agentidel, kes on võimelised täitma kasutajate jaoks keerulisi ülesandeid.

Sellise võimsuse toetamiseks on OpenAI eesmärk tagada kümnendi lõpuks 36 gigavatti energiat, millest piisab kogu keskmise suurusega osariigi valgustamiseks. Pakkujatega sõlmitud lepingud on aga sageli üles ehitatud take-or-pay põhimõttel, mis kohustab OpenAI-d maksma võimsuse eest ka siis, kui see pole 100% ära kasutatud.

Mõju tööstusele

OpenAI olukord tekitab küsimusi kogu generatiivse AI mudeli elujõulisuse kohta. Kui isegi sadade miljardite dollarite tuluga turuliider ei suuda kasumit teenida, võib see anda märku infrastruktuuri kulumullist. Samal ajal hoitakse pantvangis ettevõtte partnereid, nagu Microsoft: nende endi turuhinnangud on nüüd otseselt seotud OpenAI võimega kasvada.

Kui OpenAI ei leia võimalust oma mudelite käitamise kulusid radikaalselt vähendada, võib tehisintellekti tööstus silmitsi seista võimsuse ületootmise kriisiga, mis on massituru jaoks liiga kallis.

💬 Neuro.ee toimetuse arvamus

Tänapäeva OpenAI meenutab 2000. aastate alguse Amazoni, kuid kümnekordses ulatuses. Suur küsimus ei ole selles, kas tehisintellekti järele on nõudlust, vaid see, kas inimkond suudab energiat ja kiipe piisavalt odavalt toota, et äri oleks kasumlik. Seni näeme investoreid, kes maksavad tsivilisatsiooni ajaloo võimsaima taristu loomise eest, lootes, et kunagi maksavad pilves olevad “ajud” kõik investeeringud ära.