Elon Musk nõuab OpenAI vastases hagis kuni 134 miljardit dollarit

Elon Musk karmistas märkimisväärselt oma juriidilisi nõudmisi OpenAI ja korporatsiooni Microsoft vastu, nõudes hüvitise väljamaksmist suuruses 79 kuni 134 miljardit dollarit. Uutes kohtudokumentides väidavad miljardäri advokaadid, et ChatGPT loojate praegune edu ehitati üles „valele“ ja Muski otsesele petmisele kui ühele asutajatest ja peamistest sponsoritest organisatsiooni varajases etapis.

Pretensioonide matemaatika ja „ebaseaduslik kasum“

Hagi keskmes on finantseksperdi Paul Vazzana arvutused, kes analüüsis OpenAI teekonda mittetulunduslikust laborist kommertshiiglaseks, mille hinnanguline väärtus on 500 miljardit dollarit. Hageja positsiooni kohaselt sai OpenAI 65,5 kuni 109,4 miljardit dollarit kasu otseselt tänu Muski panusele. Veel 13,3 kuni 25,1 miljardit dollarit teenis väidetavalt ebaseaduslikult Microsoft partnerluse arvelt AI-idufirmaga.

Musk rõhutab, et tema panus ei piirdunud vaid 38 miljoni dollari suuruse seemnefinantseeringuga, mis moodustas umbes 60% OpenAI algkapitalist. Tema advokaadid viitavad ka immateriaalsele varale: võtmetähtsusega talentide kaasamisele, ärikontaktide loomisele ja Muski ülemaailmse autoriteedi kasutamisele, mis võimaldas ettevõttel 2015. aastal konkurentide seas silma paista.

„See oli vale“: Päevikud ja salajased kirjavahetused

Üheks kõige kõmulisemaks tõendiks asjas sai sissekanne OpenAI kaasasutaja ja presidendi Greg Brockmani isiklikust päevikust. 2017. aasta novembris kirjutas ta lause, mis on nüüd saanud võtmetähtsusega asitõendiks: „Ma ei suuda uskuda, et me kohustusime olema mittetulundusühing, kui kolm kuud hiljem saame me kommertskorporatsiooniks — tähendab, see oli vale“.

Muski juristid väidavad, et ettevõtte juhid Sam Altman ja Greg Brockman planeerisid algselt kommertslikku transformatsiooni, kasutades Muski kui ressursside allikat. Kohtudokumentides teatatakse otse: „Täpselt nii nagu varajane investor idufirmasse võib saada kasumit, mis ületab kordades tema investeeringud, ületavad ebaseaduslikud tulud, mida teenisid OpenAI ja Microsoft — ja mille sissenõudmiseks on nüüd õigus härra Muskil — palju tema esialgset panust“.

OpenAI ja Microsofti positsioon

Kostjad nimetavad hagi „alusetuks“ ja iseloomustavad seda kui osa „tagakiusamiskampaaniast“, mis on suunatud konkurendi aeglustamisele ja Muski enda AI-projekti — ettevõtte xAI — edendamisele. OpenAI teatab, et Musk pakkus ise 2018. aastal muuta ettevõte kommertslikuks oma täieliku kontrolli all, ja kui sai keeldumise, lahkus projektist.

OpenAI esindajad süüdistasid miljardäri ka faktidega manipuleerimises ja isiklike sissekannete fragmentide avaldamises kontekstiväliselt. Ettevõttes rõhutatakse, et kontrolli ja tasakaalu struktuur säilib, vaatamata Microsofti osalusele kapitalis.

Tagajärjed tööstusele

Föderaalkohtunik Yvonne Gonzalez Rogers lükkas juba tagasi OpenAI katsed asi sulgeda ja määras kohtuprotsessi vandemeeste osalusel 2026. aasta 27. aprilliks Oaklandis, Californias. Selle asja tulemus loob ülitähtsa õiguspretsedendi: kohtul tuleb otsustada, kas asutajal-filantroobil on õigus osale kasumist, kui organisatsiooni missioon muutub radikaalselt mittetulunduslikust kommertslikuks.

Kui kohus asub Muski poolele, võib see viia OpenAI sunniviisilise restruktureerimiseni või isegi väljamakseteni, mis seavad ohtu ettevõtte finantsstabiilsuse ja tema suhted Microsoftiga.

💬 Neuro.ee toimetuse arvamus

Antud hagi tähistab „romantilise ajastu“ lõppu tehisintellekti arenduses. Vaidlus 134 miljardi dollari üle pole lihtsalt Muski isiklik kättemaks, vaid juriidiline lahing selle üle, kellele kuulub superintellekti tulevik: kas kogu inimkonnale, nagu lubati 2015. aastal, või kitsale korporatiivsete investorite ringile. Protsessi tulemus määrab, kui kaitstud on avalikud huvid suurte tehnoloogialaborite transformatsioonil.