Anthropicu juht Iraani koolirünnakust: "Me ei tea, mida Claude täpselt tegi"
Anthropicu juht Dario Amodei andis esimese avaliku intervjuu Claude’i rollist AI sõjalise kasutamise kõige traagilisemas loos: Iraani Minabis asuva algkooli pommitamises, kus 28. veebruaril 2026 hukkus umbes 175 last.
Amodei esines Bloombergis saates “The Circuit with Emily Chang” ja ütles: “Meil pole ligipääsu, me ei tea täpselt, kuidas neid mudeleid kasutati.” Samal ajal väidab ta, et Claude’i kasutus ei rikkunud Anthropicu kasutajapoliitikat: “Põhimõte, mille seadsime, ja minu arvates seda järgiti, on see, et lõpliku otsuse teeb inimene.”
Mis Minabis juhtus
- veebruaril, operatsiooni Epic Fury esimesel päeval, tabas USA tiibrakett Tomahawk kaks korda Shajareh Tayyebeh algkooli. Hukkus 175-180 inimest, enamik neist 7-12-aastased tüdrukud.
Pentagoni esialgne uurimine tuvastas USA jõudude vastutuse. CNN-i andmetel oli koolihoone kaitseministeeriumi luureagentuuri andmebaasis klassifitseeritud sõjalise objektina: andmebaasi polnud uuendatud alates 2016. aastast, kui kool eraldati kõrvalasuvast Iraani Revolutsioonilise Kaardiväe kompleksist.
Claude’i kasutati luureanalüüsi ja operatsioonide planeerimise kontuuris. Sihtimissüsteem ise, Palantiri ehitatud Maven Smart System, koondas ühte liidesesse satelliidipildid, signaalluure ja sensorandmed. Avalikus arutelus langes vastutus aga Claude’i peale.
Anthropicu positsioon: otsuse tegi inimene
Amodei kaitseb Claude’i sõjalist kasutust: “Me ei taha maailma, kus Hiina ja Venemaa saavad AI abil luureandmeid analüüsida, kasutada AI-d Taiwani ja Ukraina ründamiseks, aga meie ei saa neid kaitsta.”
See avaldus on osa Anthropicu laiemast seisukohast. Varem keeldus Amodei andmast kaitseminister Pete Hegsethile piiramatut ligipääsu Claude’ile, viidates massijälgimise ja täielikult autonoomsete relvade riskile. Pentagon lõpetas vastuseks lepingu ja nimetas Anthropicu riikliku julgeoleku riskiks. Ettevõte vaidlustab seda otsust praegu kohtus.
Miks see on tähtis
Minabi juhtum on esimene olukord, kus AI-ettevõte distantseerub avalikult oma tehnoloogia sõjalise kasutamise tagajärgedest, viidates põhimõttele “inimene teeb otsuse”. Probleem on selles, et keegi, ei Pentagon ega Anthropic, ei suuda täpset ahelat taastada: millist infot Claude analüütikutele andis, kas see mõjutas sihtmärgi valikut ja kas tragöödiat oleks saanud vältida.
Paradoks seisneb selles, et Anthropicu keeldumine piiramatust sõjalisest ligipääsust ei hoidnud katastroofi ära. “Piiratud” AI-osalusega süsteem sattus ikkagi otsustusahelasse, mis viis 175 lapse hukkumiseni, ja keegi ei kanna selle eest otsest vastutust.
Neuro.ee toimetuse arvamus
Minabi lugu pole niivõrd Anthropicu või Claude’i kohta, kuivõrd sellest, et human-in-the-loop põhimõte muutub fiktsiooniks, kui otsustusahel kiireneb 3,6 sekundini sihtmärgi kohta. Nagu kirjutas The Guardian: “juturobot ei tapnud neid lapsi. Inimesed ei uuendanud andmebaasi ja teised inimesed ehitasid süsteemi, mis oli piisavalt kiire, et muuta see viga surmavaks.” Kuid kui kontuuris on AI, on mugav süü tema peale lükata ja sama mugav end sellest vabastada, öeldes, et “otsuse tegi inimene”.
