Eesti käivitab riikliku tehisintellekti algatuse Eesti.ai
Eesti käivitab riikliku AI algatuse Eesti.ai
Eesti peaminister Kristen Michal avalikustas ametlikult riigi juhtivate tehnoloogiaettevõtjatega koostöös välja töötatud mastaapse valitsusprogrammi Eesti.ai. Algatuse põhieesmärk on majanduse ümberkujundamine tehisintellekti tehnoloogiate laialdase kasutuselevõtu kaudu, et kompenseerida rahvastiku vananemist ja tööjõupuudust.
Majanduslik läbimurre ja eesmärgid 2035. aastani
Valitsus on seadnud ambitsioonikad eesmärgid: kasvatada majanduse suurust järgmise viie aasta jooksul 25% ja aastaks 2035 50%. Rahalises mõttes tähendab see 20 miljardi euro suurust täiendavat SKT kasvu. Põhitähelepanu on suunatud tootlikkuse tõstmisele: tehisintellekt peaks võimaldama inimestel teha kõrgema lisandväärtusega tööd, kahekordistades tõhusalt iga inimese töö väärtust riigis.
“Tehisintellekti areng kiireneb ja konkurents maailmamajanduses suureneb, mistõttu on Eestil kui digiriigil siin suur eelis,” ütles peaminister Kristen Michal. Tema sõnul võimaldab akumuleeritud andmete kasutamine luua ainulaadseid tehisintellektilahendusi, mis teistele riikidele veel kättesaadavad pole.
Kes juhib muutust
Programmi juhtimiseks on loomisel rahvusvaheline peaministri nõuandekogu. Seda juhib Bolti asutaja Markus Willig. Juhatusse kuuluvad ka sellised Eesti tehnikasektori ikoonilised tegelased nagu Taavi Madiberk (Skeleton Technologies), Sten Tamkivi ja Linnar Viik. Operatiivtegevust hakkab juhendama Riigikantselei juures spetsiaalselt loodud tehisintellekti meeskond Kirke Maari juhtimisel.
Prioriteetsed valdkonnad
Eesti.ai programm keskendub mitmele kriitilisele valdkonnale:
- Tööstus ja energeetika: tootmise efektiivsuse suurendamine.
- Haridus ja tervishoid: teenuste isikupärastamine ja rutiini automatiseerimine.
- Turvalisus: tehisintellekti kasutamine küberkaitses ja kaitsetehnoloogiates.
Algatus tugineb ka olemasolevatele projektidele, nagu AI Leap haridusprogramm (TI-Hüpe 2025), mis võimaldab alates 2025. aasta septembrist juurdepääsu AI-tööriistadele tuhandetele koolilastele ja õpetajatele.
Investeeringu ulatus
Eesti.ai rahastamiseks on kavandatud kümneid ja sadu miljoneid eurosid. Esimeses etapis kasutatakse Euroopa Liidu fondide vahendeid ja olemasolevaid ettevõtluse toetusmeetmeid. Konkreetsed eelarvekohandused programmi vajaduste rahuldamiseks on kavandatud 2026. aasta kevadsuvel, pärast seda, kui volikogu kinnitab esmatähtsate projektide nimekirja.
Neuro.ee toimetuse arvamus — Eesti.ai käivitamine tähistab Eesti üleminekut üksikutelt digiteenustelt terviklikule AI-strateegiale riigi tasandil. See ei ole lihtsalt tehnoloogiline uuendus, vaid katse lahendada tehnoloogilise suveräänsuse kaudu fundamentaalne demograafiaprobleem. Kui riik suudab ühendada startupide agility valitsuse ressurssidega, võib Eestist saada ülemaailmne katsepolügooniks tehisintellekti valitsemise rakendamisel.













