AI andmekeskused soojendavad juba linnu: Phoenixis mõõdeti kuni +2,2 °C
AI andmekeskused soojendavad juba linnu: Phoenixis mõõdeti kuni +2,2 °C
Andmekeskustest räägitakse tavaliselt elektri, vee, kiipide ja raha kaudu. Arizona State University uus uuring lisab sellesse nimekirja palju maisema probleemi: suured arvutusobjektid võivad naaberkvartaleid märgatavalt soojendada.
Professor David Sailori töörühm uuris andmekeskusi Phoenixi linnastus, ühes USA kuumimas linnapiirkonnas. Teadlased paigaldasid kiired ja täpsed temperatuuriandurid autodele ning sõitsid 2025. aasta juunist oktoobrini nelja objekti ümber: alates 36-megavatisest Mesa andmekeskusest kuni 169-megavatise colocation-kampuseni Chandleris. Autod kogusid andmeid samaaegselt tuulepealsel ja allatuule poolel, et eristada üldist linnatausta andmekeskuste enda soojusjäljest.
Tulemus oli tuntav. Allatuule poolel oli õhk keskmiselt 1,3-1,6 °F soojem kui tuulepealsel poolel ning üksikutes mõõtmistes ulatus vahe 4 °F-ni ehk umbes 2,2 °C-ni. Mõju registreeriti kuni kolmandiku miili, umbes viie linnakvartali kaugusel objekti piirist.
Miks see on seotud AI-ga
Andmekeskused olid olemas ammu enne generatiivse AI buumi, kuid just AI suurendab järsult nõudlust arvutuskampuste järele. Tech Xplore kirjutab teadlastele viidates, et USA andmekeskuste võimsus peaks prognooside järgi 2030. aastaks enam kui kahekordistuma. Mida rohkem servereid ja jahutussüsteeme ühte kohta koondub, seda tugevamaks muutub kohalik koormus linnakeskkonnale.
Oluline detail: jutt pole globaalsetest heitmetest, vaid kohalikust soojusest. Sailori sõnul võib üks andmekeskus eraldada rohkem jääksoojust kui 40 000 majapidamist. Õhkjahutussüsteemid paiskavad välja õhuvooge, mis on ümbritsevast temperatuurist 14-25 °F soojemad. Tuul kannab need vood edasi ja lähikvartalid saavad juba olemasoleva linnalise soojussaare peale veel ühe kuumakihi.
Elanike jaoks pole see abstraktne füüsika. Isegi üks-kaks lisakraadi Fahrenheiti järgi võivad tervetes kvartalites suurendada konditsioneeride kasutust. Konditsioneerid omakorda tarbivad rohkem elektrit ja paiskavad samuti soojust välja. Kuumades linnades muutub selline ring kiiresti tervise, elektriarvete ja võrgu vastupidavuse küsimuseks.
Mida linnad nüüd arvestama peavad
Autorid nimetavad tööd esimeseks väliuuringuks, kus andmekeskuste kõrval mõõdeti õhutemperatuuri otse, mitte ei hinnatud seda satelliidiandmete põhjal. Artikkel ilmus ajakirjas ASME Journal of Engineering for Sustainable Buildings and Cities, DOI: 10.1115/1.4071922.
Teadlased ei paku välja andmekeskuste ehituse peatamist. Saylor ütleb otse, et neist on saanud ühiskonna oluline osa ja neid on edaspidi veel rohkem vaja. Kuid linnade ja operaatorite jaoks on järeldus üsna range: arvutusinfrastruktuuri tuleb projekteerida linna kliimasüsteemi osana, mitte suletud kastina äärelinnas.
Võimalikud meetmed on juba selged: muuta hoonete ja jahutusseadmete konstruktsiooni, modelleerida mikrokliimat enne lubade andmist ning jätta kampuse ja elamupiirkondade vahele rohelised puhvrid või pargid. Tavalisele lugejale on see uudis kasulik, sest teeb AI hinna nähtavaks mitte ainult dollarites tokeni kohta. Kiirete mudelite taga on füüsilised objektid ja nende mõju ei lõpe andmekeskuse aia juures.
- techxplore.comData centers raise nearby temperatures by up to 4 degrees in Phoenix
- dx.doi.orgData center waste heat as an emerging urban thermal hazard: First field measurements of neighborhood-scale air temperature impacts
- techmeme.comA study conducted in the Phoenix metro area finds that waste heat from data centers can raise air temperatures in downwind neighborhoods by as much as 4°F
