Cambridge'i AI-vaktsiin läbis esimese inimkatse: teadlased tahavad pandeemiatest ette jõuda
Tehisintellekt astus veel ühe sammu biotehnoloogia lubadustest kliinilisse praktikasse: University of Cambridge’i ja DIOSynVaxi arendatud vaktsiinikandidaat pEVAC-PS läbis esimese inimkatsete faasi. See ei ole apteegis valmis süst ega tõestatud kaitse tulevaste pandeemiate eest. Praegu on tegu varase ohutuse ja immuunvastuse kontrolliga 49 terve vabatahtliku seas Southamptonis ja Cambridge’is.
Lähenemine ise on siiski tähtis. Tavaline vaktsiiniloogika algab sageli juba tuntud viirusest või konkreetsest tüvest: teadlased võtavad selle võtmevalgu ja õpetavad immuunsüsteemi ohtu ära tundma. DIOSynVax püüab töötada teistmoodi: koguda andmeid varasemate ja praeguste puhangute kohta, leida ühiseid piirkondi, mida terve viiruseperekond ellujäämiseks vajab, ning kujundada sünteetiline antigeen nende konservatiivsete tsoonide vastu. Sel juhul on sihtmärk sarbekoviirused, koroonaviiruste rühm, kuhu kuuluvad SARS-CoV ja SARS-CoV-2.
Mida esimene test näitas
I faasi tulemused avaldati ajakirjas Journal of Infection. Teadlased kirjeldavad pEVAC-PS-i kui nõelavaba DNA-vaktsiinikandidaati pan-sarbekoviiruse ohu vastu. Uuringus ei teatatud tõsistest ohutusprobleemidest ning osalejatel tekkis mõõdetav vastus vaktsiini antigeeni sisse ehitatud piirkondadele.
Siin on vaja kainet täpsustust: immunogeensus oli tagasihoidlik, sealhulgas olemasoleva immuunsuse taustal pärast COVID-vaktsineerimist või läbipõdemist. Seega ei tähenda uudis, et universaalne koroonaviiruse vaktsiin oleks tõestanud oma tõhusust. See tähendab midagi muud: arvutuslikult kujundatud antigeen jõudis inimesteni, läbis varase talutavuse kontrolli ja andis piisavalt andmeid, et edasi liikuda.
BBC ja ITV teadete järgi peaks järgmine etapp olema suurem: II faasi plaanitakse kaasata üle 200 osaleja. Alles seal saab selgemaks, kas tehnoloogia suudab anda piisavalt laia ja tugeva vastuse, mitte ainult ilusa idee disainitasandil.
Miks see on laiem kui üks vaktsiin
Kui lähenemine töötab, muudab see uutele viirustele reageerimise tempot. Teadlased tahavad mitte iga järgmise variandiga võidu joosta, vaid ehitada vaktsiinikonstruktsioone ette tervete patogeeniperekondade vastu. See ei kaota laborikatseid, tootmist, regulaatoreid ega aastatepikkust kontrolli. Küll aga viib see AI kohta, kus see on päriselt kasulik: mitte “maagiliselt ravimit ära arvama”, vaid läbi vaatama tohutuid viirusjärjestuste kogumeid, otsima püsivaid mustreid ja pakkuma kandidaate, mida bioloogid ja arstid seejärel kontrollivad.
Tavalise lugeja jaoks on see hea näide täiskasvanud AI-kasutusest teaduses. Bioloogia ümber on palju ärevat juttu: mudelid võivad langetada ohtliku biodisaini barjääri, mistõttu OpenAI, Anthropic ja teised toetavad juba sünteetilise DNA kontrolli tugevdamist. Kuid sama arvutusvõimsus töötab ka kaitse poolel: aitab kiiremini antigeene otsida, platvorme enne puhangut ette valmistada ja hüpoteese kontrollida enne, kui viirus maailma jälle fakti ette seab.
Põhiküsimus ei ole enam selles, kas AI suudab vaktsiinikonstruktsiooni pakkuda. Esimene inimkatse näitab, et selline konstruktsioon võib jõuda kliinikusse. Küsimus on järgmine: kas see suudab anda piisavalt tugeva ja laia kaitse, et saada päris pandeemiavalmiduse tööriistaks, mitte ainult märgatavaks teaduslikuks verstapostiks.
- pubmed.ncbi.nlm.nih.govA phase I, needle free, dose escalation clinical trial of pEVAC-PS, a candidate pan-Sarbecovirus Vaccine - PubMed
- itv.comNew AI-designed vaccine could protect against whole families of viruses
- diosvax.comTechnology – Vaccine Antigen Design | DIOSynVax | Cambridge
- cam.ac.ukCambridge COVID vaccine in clinical trials
- isrctn.comISRCTN
- cam.ac.ukCambridge vaccine expert in $42million partnership to develop ‘future-proofed’ coronavirus vaccines
